Põhja-Leedus asub maagiline koht, mis on leedukate jaoks väga olulise tähendusega juba aastasadu – püha mägi, mis on riste täis. Arvatavasti on mäel rohkem kui 200 000 risti. Õpilasreisidega teeme Palangale reisides alati peatuse ka sellel müstilisel mäel, et õpilased ja õpetajad ka ise oma silmaga seda ilu ja saladuslikkust näha saaksid.
Ristimägi paikneb 11 km Šiauliaist ja selle mäe tekkimise kohta on mitmeid erinevaid legende. Esimene nendest pajatab, et kunagi ammu asus Ristimäe asukohas kirik, mis sai välgult tabamuse ja vajus maa alla koos inimestega, kes kirikus sees olid. Kohalikud räägivad, et päikesetõusu ajal on mäejalamil näha viirastust munkade rongkäigust, kes toona koos kirikuga maa alla vajusid.
Teine legend räägib, et 1300.aastatel asus praeguse Ristimäe lähedal paganate usku parunite puust loss, mis hävitati Mõõgavendade ordu poolt. Lahingus hukkunud paganad maeti sinna ja nende surnukehadest moodustus mägi ning nende hinged käivad tänasenigi öösiti Ristimäel kummitamas.
Kolmas ja kõige levinum legend on ühest tüdrukust, kes jäi väga haigeks. Kui ta oma surivoodil lebas, sai ta isa nägemuse naisest, kes palus tal valmistada puidust rist ning viia see kõige lähema mäe otsa. Naine lubas, et kui mees teeb nii nagu ta on palunud, siis saab ta tütar terveks. Mees tegigi nii ja, kui ta mäelt tagasi koju jõudis oli ta tütar terveks saanud. Sellest ajast peale viivad inimesed mäele riste lootes, et tänu sellele saavad nad oma palvetele vastuseid.
Arvatakse, et esimesed ristid toodi mäele peale 1831. aasta ülestõusu, kui perekonnad ei suutnud tuvastada ja leida ülestõusus osalenud lähedaste surnukehi. Seetõttu otsustati viia nende auks ristid sellele mäele ja seal neid mälestamas käia. Samuti viidi hulgaliselt riste mäele 1918.aastal kui Leedust iseseisev riik sai. Mäel käidi mälestamas inimesi, kes iseseisvussõja käigus surma said ja palvetati riigi iseseisvuse säilimise ja rahu eest. Kahjuks aga kaotas Leedu oma iseseisvuse 1944. aastal ja läks Nõukogude Liidu koosseisu. Nõukogude Liit keelas Ristimäel käimise ära, sest nad olid kristluse vastu. Nad korjasid mäelt riste ära, tekitasid seal tulekahjusid ning käisid vähemalt kolmel korral buldooseriga mäest üle. Inimesed olid mässumeelsed ja tahtsid võidelda Nõukogude Liidu vastu. Nad käisid öösiti salaja mäele riste viimas ja nad suutsid peale igat hävitustööd mäe uuesti üles ehitada ja taastada oma pühapaik. Just sellepärast sümboliseeribki Ristimägi Leedu rahva jaoks rahva kannatusi, lootusi, armastust oma riigi vastu ja katkematut võitlust oma olemasolu eest.
Ristimägi ei kuulu kellelegi ja igaühel on võimalus seda külastada olenemata usust, rahvusest ja teistest tõekspidamistest. 1994. aastal külastas Ristimäge isegi Rooma paavst Johannes Paulus II, kes õnnistas kogu Leedu rahvast ja, kelle auks püstitati suur rist. Pärast seda käib Ristimäel veelgi enam palverändureid ja teisi külastajaid selle ilu ja imelisust vaatlemas. Tihti peale on õpilased mulle Ristimäelt tulles öelnud, et neid valdas selline müstiline tunne, mille sarnast nad pole varem tundnud ja mis jääb neile meelde kogu eluks.
