Susanne on rõõmsameelne ja kohusetundlik reisisaatja, kes pühendub reisi edukale käigule alati 100 %. Või täpsemalt – nagu on ilmnenud õpetajate poolsest tagasisidest – lausa 1000 %. Ta naudib ka ise väga klassireisi, eriti Lõuna-Eesti looduskaunite kohtade külastamist ja vahvate seikade tunnistamist, mis klassireisil alati juhtuma kipuvad, kuid ei unusta hetkekski oma vastutusrikast ülesannet olla reisijuht.
Ise ütleb ta enda kohta heas mõttes muretseja ja ilmselt teeb ta seda kõigi reisiga seonduvate osapoolte eest, sest muretsema ei ole küll keegi pidanud, kes klassireisi tema kätte usaldanud on. Vastupidiselt kiirgab Susannest enesekindlust, olles rahulik probleemilahendaja ning alati täielikult pühendunud õpilasreisi õnnestumisele.
Saa temaga lähemalt tuttavaks järgmise kümne küsimuse ja vastuse abil!
Nimi: Susanne
Vanus: 22
Paar sõna enda tutvustuseks:
Mina olen ilmselt üks meie noorimaid reisisaatjaid, praegu veel ka ajakirjandustudeng Tartu Ülikoolis ja hobikorras tantsija. Iseloomult olen kindlasti väga kohusetundlik, samas väga rõõmsameelne ja entusiastlik.
Millal alustasid Õpilasreiside reisisaatjana?
Esimese reisi viisin läbi 2018. aasta juunikuus.
Milline reisisaatja sa oled?
Ma arvan, et ma olen heas mõttes muretseja, et lastel kindlasti lõbus ja klassijuhatajatel murevaba olemine oleks, samas ma olen alati ise väga elevil ja üritan seda ka gruppidele edasi anda, sest mina ju tean, kui vahvad tegemised ja ilusad kohad neid ees ootavad!
Miks sulle see töö meeldib?
Reisisaatja töö on nii vaheldusrikas ning see teeb alati südame soojaks, kui näen, et lapsed ja noored on reisil elevil või silmnähtavalt naudivad koosveedetud aega. Reisisaatjana näeb lihtsalt väga palju toredaid hetki, millest lastele jäävad aastateks mälestused ning mis endale süstib palju positiivset energiat.
Millistel reisidel meeldib sulle kõige rohkem saatjana käia? Miks?
Suvine Saaremaa ja lõuna-Eesti reisid, näiteks Otepää kandis. Lõuna-Eestis on niivõrd kaunis loodus ja maastik, et isegi bussiga ühest kohast teise sõita on omamoodi tore, sest aknast näeb nii palju ilusat. Saaremaa reisid on aga korralikud väljasõidud, kuna sihtkoht on kaugel, seega tekib alati selline tavaelust veidikeseks põgenemise tunne, mis on omamoodi värskendav.
Milliseid tegevusi ja sihtkohti soovitad ühele täiuslikule õpilasreisile valida?
Kanuumatk, seikluspark või põgenemistuba – need tekitavad alati palju elevust ja pärast on emotsioonid kõigil laes. Sihtkohtadest sobib päevaseks reisiks näiteks kaunis ja omapärane Käsmu, pikemateks (sise)sõitudeks soovitan ikkagi lõuna-Eestit ja saari.
Mõni ere mälestus või naljakas lugu sinu saadetud õpilasreisilt?
Ühel reisil Käsmu tekitasid kivid vee ääres lastes palju elevust ning kuigi nende otsas ronimine minu ja õpetajate valvsa pilgu all endast otseselt ohtu ei kujutanud, siis üks poiss ei sooritanud kahjuks hüpet kivilt kaldani päris ideaalselt ning kastis end sügiseses merevees läbimärjaks. Minu üllatuseks oli aga poisi ema nõus otsekohe varuriiete ja -jalanõudega Käsmu sõitma ning lapse jaoks klassireisi päästma. Probleem lahenes enneolematult kiirelt ja tundub, et väike suplus jäi kõigile osapooltele pigem naljakas võtmes meelde ning õpetaja lubas seda seika kindlasti ka laste lõpuaktusel meenutada. Teised vahvad mälestused on näiteks sellest, kuidas neljanda klassi poisid jutustasid reisi vältel mulle ümber nende klassis tekkinud paaride suhtemuresid või kuidas üks eriti vahva bussijuht õhtul lastega üheskoos UNOt mängis.
Nipp või paar õpilasreisi õnnestumiseks?
Kindlasti annab reisile juurde see, kui ka õpetajad on veidi nii-öelda väiksele puhkusele ümber häälestunud – et valitseb paras tasakaal lastel silma peal hoidmisel, korrale kutsumisel ning samas ka erandite tegemise ja silma kinni pigistamise vahel. Siis saavad minu arvates nii lapsed kui õpetajad rohkem nautida ja koolielust korraks välja lülituda.
SUSANNE LEMMIKUD ÕPILASREISID:
